unistustekivi

Vili õõtsub tuules, pilved liiguvad aeglaselt üle taevalaotuse, valitseb vaikus. Keset viljapõldu asub üksik kivi. Kivil istub pisike tüdruk, näpp suus, jälgides lämmatavat ilu. Tüdruk on väga elav ja tema külas on tal palju sõpru, kellega ta õhtuti koos mängimas käib, vahel pimesikku, vahel Kalle Blonkvisti mänge. Tüdruk, käib iga õhtu, kui sõpradega hüvasti jäetud, keset viljapõldu kivi otsas istumas ja unistamas. Sellele kivile on tüdruk pannud nime Unistustekivi, sest seal täituvad tema suurimad soovid, tema mõtetes. Seal saab ta segamatult unistada ja tunda üksindusest rõõmu. Sel õhtul, kui vili rahulikult õõtsus ja kõik oli vägagi kaunis, oli tüdruk just oma unistustes Indias ja sõitis elevandiga, sõi banaani ja arutas ühe neegripoisiga viimaseid uudiseid boamao Renda ja ahvi Yogi aastaid kestnud tülist. Samal ajal kui tüdruk Indias aega veetis, oli Viljapõllule suur kari hunte kogunenud. Tüdruk ei pannud neid tähele, sest oli kivistunud " jälgima lämmatavat ilu", tegelikult mõtetes olles Indias. Hundid, olid oma tavalist kohtumispaika muutnud ja kogunesid nüüd viljapõllule. Esihunt hakkas rääkima, kui teda segas üks pisem hunt, "Ma tunnen eksootilist lõhna, ei taha küll hulluna paista, kuid siin on lõhnad, mida meie maal enne pole olnud." Teised hundid hakkasid ka nuhutama ning liikuma lõhna poole. Hundid jõudsid lõpuks kivi äärde, kus Tüdruk oli ikka veel oma unistustes Indias ja unustanud oma maailma. Hundid oli hämmelduses, kuidas Tüdrukust tuleb idamaist hõngu ja mitte inimese tavapärast lõhna. Peahunt astus Tüdruku seljatagant kivi peale. Ta kadus. Teised hundid ehmusid ja jooksid metsa tagasi. Tüdruku unistustesse tuli hunt, Tüdruk, teretas hunti ja küsis, miks ta tema unistustesse trüginud on, see on nimelt India, mitte Eesti mets. Hunt oli hämmelduses, et Tüdruk, temaga rääkima oli hakanud, aga vastas, et oli astunud kivile ja kadunud. Tüdruk mõistis, et on liiga kauaks oma unistustesse jäänud, ta võttis hundi koonust kinni ja sulges unistuse. Tüdruk oli tagasi viljapõllul, vahepeal oli päike juba loojunud, tema jalge ees, magas hunt. Tüdruk vaatas hunti, seejärel kivi ja jooksis üle põllu koju. Koju jõudnud küsis ema temalt, kuhu ta nii kauaks oli jäänud ja tüdruk, kes polnud kunagi oma emale valetanud, vastas: "Indiasse".