Nõel maabub pehmelt mustale siledale plaadi pealsele, loen kaheni ja vaikne muusika tungib mu kõrva sisemusse, kus üks kõrva trummikile trummar, oma ala meister, matistab kauni muusika. Seda see trummar oskab, vaigistada ja põristada oma jonnakat tam tami, mis on kui kuri ahel: kõigepealt vaigistab ta muusika, mille tagajärjel ei jõuagi sõnum imbuda kollakatesse ajusagaratesse ja sinna talletada positiivse elamuse-nii ongi muutunud trummar kõrva terroristiks- kui nii edasi läheb ongi varsti tumm valmis. Kuid on üks muusika, mis võidab trummari õelad kavatsused, see on muusika, mis kui piksenool Zeusi sõrmest paiskub trummarist mööda otse südamesse, kus see talletub hoopis kauem, kui seal kollakates sagarates. Sellise muusika leidmine on aga keeruline protsess ja tavaliselt ka pisut salapärane, kuna see muusika ilmub ainult siis välja kui ollakse juba loobumise äärel või loobunud, kui enam ei otsita ega mõelda välja kavalaid süsteeme, siis ta tuleb ja ehitab sinu sisemusse kena pesa, kus ta niipea ei lahku. Muidugi pole see muusika kõikvõimsalt täiuslik, kuna šedööver on nii värskendav ja kevadine võib ta ajapikku ussitama minna, kui tema eest piisavalt ei hoolitseta, nii ongi juba mõnes südames palju ussitanud muusikat, mida suudab välja tõrjuda vaid uus veel parem muusika, mis mõjub kui ussirohu tablett. Trummar on pikalt tööd teinud ja tagunud trumme, niiet ainult pealiskaudne mõtteta muusika jõuab aju pilvekestesse, aga kogu ilu on läinud, trummide ära näsitud. Uus plaat läheb peale-mitte midagi uut. Plaadimängija juba krigiseb ära mängitud plaatide tõttu. Üks õhtu, kui kuu peal on mees, kes puhub tolmu viskab ta jälle ühe plaadi mängijale..Nõel liigub mahedalt plaadi pinnale, loen kaheni ja..Võimas tulejuga läbistas kõrvade tunneleid ja tegi kuskilt keskelt midagi eriti soojaks, trummar oigab ja vajub pärast rasket üleelamist unne, kaitseks oma trummide peale. Kuid tuli kestab ja leegitseb, samal ajal kui kuu peal puhub mees ikka tolmu üles. Ussitanud muusika põles maha, just nagu pedantlik koristaja oleks ruumi lastud ja jäetud talle tolmulapp ja hari, nii puhas oli südamik... nii põlev oli südamik.
