Ta tuleb jälle ja keerutab hingi segi. Jälle on minus mitmeid inimesi, kes kõik ajavad oma asju, mõtted on taltsutamatud - üks hetk on tuul minusse paisanud emakeele õpetaja peas keerelnud etteütluse, siis jälle arstitudengi ideed tablettide vajalikkusest. Käin tänaval ringi ning tunnen, et iga järgnev tuuleiil toob uued ja segased tunded, mõtted ja tahtmised ning minu sees olev mõte kaob kellegi teise pähe. Nii on sügisene melanhoolne tänav täis inimesi, kellele tuul on naljaviluks lisanud teiste inimeste hingi ning paraku ka neid, kellele pole tuul jätnud midagi peale keha. Kohutav korralagedus on inimeste peades ning eksinud hinged lobisevad arusaamatuid sõnu alateadvusesse. "Kuid kui kirsikoogile lisada pisut piparmünti...roolivõim on omadega nässus...ma ei jõua elu sees selle bussi peale... avage lehekülg 12...ma ei ole su ori...oi kui armas karvapallike sa meil oled...me lendasime kuskil 4 tundi ja turbolents...metsikud seiklused ürgmetsades...anna talle andeks ta on ju ainult laps...kaks korda päevas üks tablett korraga...hallo, ma ei saa hetkel rääkida" Kes need kõik on, seda ei tea, ainult kumisevad mõtted teiste peadest sumavad ajusoppides ringi ja otsivad väljapääsu, et lõpetada oma tegevus. Sügistuul justkui mõjutaks kõike, eile oli veel suvi ja menüüs nägid silmad heal juhul ainult valget veini, kuid nüüd on tuul ka silmad segi paisanud ja muud peale kuuma piparmündi tee või punase veini silmad ei näe. Üllataval kombel ka kõrvad kuulevad rohkem helisid kui juttu ning tekitavad pähe lühikesi filmiklippe - autoratas sõidab mööda märga asfaldit, orav libastub oksal, pudelikorjaja kott langel kõlksatusega pargipingile, suitsev koni leiab oma koha kuivas prügis, lennukitiib riivab musta pilve, elektritraat võngub. Kuidas saab üks päev olla suvi ja järgmisel juba sügis - kes äratab tuule suveunest ja utsitab teda pugema inimeste pähe vargile? Nii lennutab tuul edasi teiste omandit ning jagab seda mittetahtjaile, teeb ninad nohuseks, kurgud kähedaks ning pea kuumaks. Ometi õpetab ta meile nägema ja kuulma ümbritsevaid inimesi ja mõistma, mis toimub nende sees. Sügis toob tundlikust, mis meid küll veidi kurblikuks võib muuta, kuid teiseltpoolt mõtlikumaks ja mõistvamaks. Järgmine tuulepuhang aga puhub kõik ütlemata jäänud sõnad võõrale - eks kuuleme neid järjena temalt edasi..
