mõtted on igalpool eemal, töid on kuhjunud see sügis kuidagi eriti palju. ala lõpmata on tunne nagu ma oleksin juba ilmatuma vana ja tulevad need "vanade" tunded, nagu minu tööd ei hinnata peale. mõistus ikka üritab tunnetele selgeks teha, et "Kulla tunded, tulge siis, kui kairi on vanem, mis te tulete juba oma suurte muredega noorukit kiusama" aga tunded ei kuula, ainsa toovad esile, kui palju jõupingutusi on "autasuta" jäänud ja kui palju rügamist ei millegi eest. isegi enam ise rõõmu ei tunne, selles suurest tegemisest. ei. valetan, tunnen, tunnen rõõmu nendest üksikutest vabadest hetkedest, mida ma saan endale lubada, sellest sügistuulest, mis mu juukseid lehvima ajab kui kõnnin pärast stuudiot, trenni või autokooli koju. neid lehti ja linde mis lendlevad üleval, teadmata kuhu lennata. nüüd sõidan palju rohkem ka ühistranspordis, see oleks nagu patareide laadimine, kui mõnus on nõjatuda toolile ja vaadata kõiki neid inimesi ja mõelda, mis on nende eesmärk. muidugi igatsen eelmist "segadustesügist" kus ma sain ennast otsida vabaduse abil. nüüd on küll enda otsimine aktiivsem, kuid läbi töö ja jälgimise. kuigi olen jõudnud arusaamale et iga inimene otsib ennast läbi elu, on see otsing midagi olulist.
stuudio on mu teine kodu, ma armastan seda ja see on asi millest ma ei tüdine. ma ei suuda taibata, kuidas mõned sellest nii kergekäeliselt loobusid, minu jaoks on stuudio, mulle endale nii vajalik, just seetõttu, et see paneb mind mõtlema asjadele enda juures, mida ma enne pole tähelegi pannud ja neid ka arendama. Üks harjutus mida ma jumaldan, on koos paarilisega, meile antakse 3 korda 20 minutit aega. Üks paariline paneb silmad kinni, teine juhib teist vanalinnas, silmad kinni olev paariline võib kõnelda, juhtiv paariline mitte. kui 20 min. on läbi tehakse vahetus, ja seejärel kui mõlemad on tunnetanud, lõhnu, hääli , tuleb viimased 20 min. mille käigus panevad mõlemad silmad kinni ja üritavad jõuda uuesti nukuteatrini. see ülesanne on veel algusjärgus, sest praegu on see eufooria nii suur, kui see väheneb algab alles õige tunnetuste tajumine.
tegeleme praegu Pirandello tükiga, kuus tegelast autorit otsimas. see on huvitav, illusiooni ja reaalsuse vahet tegemisel põhinev. raske aga kuradi huvitav.
kuigi sügis ja kiirus võtavad mind läbi usun , et suudan sellest üle saada, sest seekord algas minu inpiratsiooni hooaeg hiljem, kui see käivitub täielikult saan ahelatest vabaks.
mesi, soe piim ja kurgurohud. oo sügis
stuudio on mu teine kodu, ma armastan seda ja see on asi millest ma ei tüdine. ma ei suuda taibata, kuidas mõned sellest nii kergekäeliselt loobusid, minu jaoks on stuudio, mulle endale nii vajalik, just seetõttu, et see paneb mind mõtlema asjadele enda juures, mida ma enne pole tähelegi pannud ja neid ka arendama. Üks harjutus mida ma jumaldan, on koos paarilisega, meile antakse 3 korda 20 minutit aega. Üks paariline paneb silmad kinni, teine juhib teist vanalinnas, silmad kinni olev paariline võib kõnelda, juhtiv paariline mitte. kui 20 min. on läbi tehakse vahetus, ja seejärel kui mõlemad on tunnetanud, lõhnu, hääli , tuleb viimased 20 min. mille käigus panevad mõlemad silmad kinni ja üritavad jõuda uuesti nukuteatrini. see ülesanne on veel algusjärgus, sest praegu on see eufooria nii suur, kui see väheneb algab alles õige tunnetuste tajumine.
tegeleme praegu Pirandello tükiga, kuus tegelast autorit otsimas. see on huvitav, illusiooni ja reaalsuse vahet tegemisel põhinev. raske aga kuradi huvitav.
kuigi sügis ja kiirus võtavad mind läbi usun , et suudan sellest üle saada, sest seekord algas minu inpiratsiooni hooaeg hiljem, kui see käivitub täielikult saan ahelatest vabaks.
mesi, soe piim ja kurgurohud. oo sügis
1 comment:
stuudiost ei loobu keegi kergelt. lihtsalt maailm käib teistpidi. tean, mida räägin. ise loobusin. olukord sundis. tean neid, kes loobusid. olukord sundis.
pärast olid pisarad.
Post a Comment