Kontrollkeskusest on juba pikemat aega kostnud kõrvulukustav signaal. Miski on valesti, lähedal olevad inimesed heli ei kuule. Ta liigub ringi ja signaal takistab teda suhtlemast, ainult masinlikud laused ja naeratused jõuavad kõrvalolijatele. Kuidas keegi ei märka, et tema peast kostub undav signaal ning tema ümber hõljub tõukejõud. Ta on kaotanud selle puldi, mis aitab tal kontrollida oma keskust ja lasta inimesi ligi. See pult on ununenud kuhugi mahajäetud kohta, kus vahete vahel liigub mõni mittevaktsineeritud hall kass ja lükkab oma laisa käpaga pulti. Veel pole juhtunud, et see juhus oleks puldi õiget nuppu vajutanud, ikka on see asja hullemaks teinud, kas on sisselülitunud nupp "misantroopia" või on valitud "automaatkäik". Pult peab olema seifis luku taga ümbritsetud röövlikindla koodiga, mida teab vaid keskuse haldaja, kuid mitte kuskil inimtühjal tänaval lebamas ja ootamas kuni järjekordne kass seda hiireks peab. Nii ta liigubki ringi, räägib, naeratab, sööb ja õpib aga kõike ilma aususeta, ilma siira tundeta. Ta liigub kõigist ja kõigest järjest kaugemale, teda teatakse aga ei tunta, sest ta signaal peletab kõiki salahilju minema. "Nägemist!" hüüab ta, aga isegi see kostub ebasiiralt, niiet keegi ei mäleta seda. Ta jalutab automaatselt tänaval ja märkab ühte halli kassi, kes lakub enda paremat jalga, kass jälgib teda-kollased silmad välgatavad ning ta hüppab kiiruga üle aia. Signaal on tugevnenud, isegi loomad ei suuda seda enam taluda. Ta jõuab koju, võtab riiulist raamatu ja on õnnelik, et vähemalt asjad ei suuda põgeneda.
Ta veedab kodus mitu kuud, tema kuju kaob ja juhus silitab ikka tema isiklikku pulti. Lõpuks tunneb ta uudishimu ja ta lahkub kodust ja sammub tänavale, temast kõnnitakse läbi, talle naeratatakse nagu tema naeratab ja kogu siirus tema ümbert on kadunud.
Vaateväljale tuleb keegi, ta naeratab ja murrab signaalist läbi. See Keegi lööb talle puldiga pähe ja kaob.
Mis nüüd edasi? Kui kogu sellest kaosest on ühe silmapilguga tekkinud kontrollitav kaos. Ta hoiab pulti käes, ta lülitab välja mõned nupud ja keerab signaali väiksemaks. Miks mitte signaal maha võtta? Selleks on ta piisavalt kogenud, et mitte igale ettejuhtuvale enda siirust kinkida, kuid siiski, vahel lülitab ta signaali täiesti välja- sellega on taastunud tema kuju ja siirus- neile, kes teavad pultide olemasolust ja sellele kellelegi, kes teda puldiga pähe lõi.
