ootamatud naerupahvakud,valitsematus,pisut liigne koleerilisus.
mõnusaim hetk:trammis sõites kopli liinidel tellikivi peatuse poole, kuulates Vennaskonda ja jälgida inimesi. aeg-ajalt leida end vaatamas kellegile otsa ja naeratusi vahetamas. lumi sajab akende peale ja väljas on pime.tänavalaternad otsekui hõõguksid. kõik on pisut kummaline ja ettearvamatu. (mul hakkas taas romantilisuse periood, vähemalt pole mul seekord kellegile neid ajuvabasi tekste saata.)miks ei ole?sest mul on kohutavalt suured tingimused nt, leidke mulle üks noormees kes : armastaks teatrit,loeks raamatuid, oleks mõnes huvitavas asjad andekas,hea suhtleja,kuulaks enamvähem sama muusikat nagu mina.(www.last.fm/inspiratsioon) (user, oli ka võibolla vahel) nii jätkame, käiks minuga kunstinäitustel ja kinos( ei mitte cocacola plazas, ma jälestan seda kohta, vaid sõpruses vaatamas euroopa filme), kellel oleks oma stiil, kes on iseseisev ja pisut hulljulge,kes armastaks hallist massist erineda, kes oleks veidrate harjumustega ja kes oskaks mulle vastata midagi löövat kui ma ütlen midagi veidrat (seda juhtub alatihti) . niisiis vot selline probleem. kui keegi kes seda blogi loeb teab mõnda sellist, , siis andku mulle märku :) ma ei väida et ma suhtleks ainult sellistega kellel on need omadused. ma suhtlen kõiksuguste lollide ja tarkadega. lihtsalt kõik teised on meelelahutus. aga ju mul ongi praegu vaja ainult meelelahutust.