Friday, December 26, 2008

koht kuhu ma täna satun .


on üks koht mille sarnast sa varem näinud ei ole, koht kus ööd on alati valged ja taevas sinine, koht kus sõpradega lõõgastuda ja ennast täiesti vabalt tunda, koht, kus elada oma elu muretult et seda nautida. kaardilt sa seda kohta ei leia, aga hea õnne korral võid sinna siiski sattuda. Viru Valge . Elav Legend. ( legod on teemas millegi pärast)

häid jõule, pange pidu.

Tuesday, December 23, 2008

tuks tuks tuks


Pingelangus annab tunda, ei suutnud täna voodist üles tõusta ja roomasin terve päeva kodus ringi. homme on jõul, õigemini täna. ma pole üldse jõuludeks valmis, pole sellist helget meeleolu. mu mõtted uitavad üldse viimasel ajal kuskil eraldatuse pöörijoonel. Selline tunne, et esimesel võimalusel sõidaks ära kaugele mägede taha ja üksi. mul on ruumi ja õhku vaja. inimesed ja sekeldused on mind ära tüüdanud ja nüüd tahaks seda õndsat rahu. mitte et ma vihkaks kogu seda jõulu värki, seda mitte ma üldse ei vihka midagi ega kedagi. kui midagi siis ainult ebaõiglust, aga sedagi ainult siis kui see mulle silma hakkab, oma pead ma kogu selle maailma ebaõiglusega vaevama ei hakka. rahu tahaks küll ja eraldatust ka.
**
keegi ei näe endast kõrgemale, seetähendab igaüks näeb teise juures ainult niipalju, kui ta on ise, sest ta võib teda ainult oma intelligentsi mõõdete järgi haavata ning mõista.
A.Schopenhauer " Elutarkus"
***
mida õnnelikum on inimesel võimalik olla, seda õnnetum ta on. Paulo Coelho "Veronika otsustab surra"
üks tõesemaid mõtteteri. ma tunnen ka et mul on kõigega nii hirmsasti vedanud ja üldse mul läheb liiga hästi, et ma hakkan ise endale probleeme juurde mõtlema. tahaks olla üksi, natukegi.
**
on kaks imeõrna, kaduvat hetke: inspiratsioon ja viiv, mil vana pohmakas muutub nooreks õitsvaks joobeks.
**
Ma kujutlen end õhtuti Toscana tänavatele, kuidas ma kõnnin mööda kivist külavaheteed, kuidas müür mu kõrval on täis isuäratavaid viinamarju ja väike must koer vaatab müüri peal kõndivat tuvi. kuidas ma oma lillelises kleidis kõnnin mööda tänavat ja söön arbuusi, nopin ükshaaval sealt arbuusi seemneid ja pigistan nad oma kahe näpu vahel lendu. kaugelt kostab muusikat, keegi vist veel kuulan yann tiersenit. kõnnin edasi märkan vana jalgratast, see pole kinni pandudki, kellelgi ei tule mõttessegi see sealt ära võtta. paar sammu veel ja ongi müüri sees värav, mis viib minu majja. minu majja, kus ma saan rahulikult võtta raamatu, minna aeda võrkkiike ja seda lugeda, kõrvale võtan ühe klaasikese valget veini ja naudin. igal pool on harmoonia. - see järel ma suikungi unne. unes näen end seal harmoonilises aias raamatut lugemas ja klaasikest veini rüüpamas.
***
barack hussein obama on loominguline mees. lugesin tema kahte luuletust, mis oli tõlgitud eesti keelde. huvitavad mõtted, ma lausa pean kirjutama ühe tema luuletuse siia, sest minu silmis kõrgendas see teda.
Allmaa
veealused grotid, koopad
täis ahve,
kes söövad viigimarju.
kui astuda viigimarjadele,
mida ahvid söövad,
siis need krudisevad.
ahvid huilgavad, paljastavad
kihvad, tantsivad,
kukerpallitavad tulvavees,
märjad kopitanud kasukad
kiiskamas keset sina.
.
keda kotib tuks tuks tuks
mine põrgu uks uks uks.

Saturday, December 13, 2008

passiivne.


võrreldes eelmise aastaga, olen poole vähem kirjutanud.seda aja süüks ei saaks ajada, ikka leiab päevas mõne minuti. passiivsus kimbutab, ´inimesed on kõik nii tõsised ja vihased ja passiivsed, et see nakatab mind justkui nagu nakatub tulerõugetesse, ainult selle vahega, et tuulerõugeid põetakse ainult ükskord, see passiivsuse asi tekib igakord uuesti, kui oled selle just ära põdenud.


suur mälu, kultuur.


joodik ärkab lõunal. vaevu immitseb päeva. naha matt värv, silmade kuivus,kuivad pisut punased silmad. sa vaatad end. korts suunurgas , kott silma all. see on täna.



**

Üks inimene arvas, et mõnel hullul on nii, et nad näevad ja tajuvad elu tükikaupa ja ei oska neid tükke kokku panna. Normaalne tajub terviklikult. Ma ei ole hull. Mulle meeldib ka tükikaupa. Maailma näha ja kokku panna. palun kakssada grammi "fantaasiat", kaheksasada grammi "mõtisklust" ja kolmkümmend grammi " reaalsust". Mulle meeldib tükikaupa maailma vaadata, näha fragmente hiilimas tänavail. Siis äkki saab mõõt täis ja ma olen asjalik. või saab mõõt täis ja ma karjun. või saab mõõt täis ja ma kukun.


**


vannitoa poole minnes põletasiń hambaharja, et leekides pesta oma hambaid tulega. et visata tervavaid põletavaid silpe tühjusele ja kaugele kurjategijatele. pole terava keelega, aga kui vaja, pesen pehmuse maha.


**


niitsin liiva, sellest saingi rahulolu.