võrreldes eelmise aastaga, olen poole vähem kirjutanud.seda aja süüks ei saaks ajada, ikka leiab päevas mõne minuti. passiivsus kimbutab, ´inimesed on kõik nii tõsised ja vihased ja passiivsed, et see nakatab mind justkui nagu nakatub tulerõugetesse, ainult selle vahega, et tuulerõugeid põetakse ainult ükskord, see passiivsuse asi tekib igakord uuesti, kui oled selle just ära põdenud.
suur mälu, kultuur.
joodik ärkab lõunal. vaevu immitseb päeva. naha matt värv, silmade kuivus,kuivad pisut punased silmad. sa vaatad end. korts suunurgas , kott silma all. see on täna.
**
Üks inimene arvas, et mõnel hullul on nii, et nad näevad ja tajuvad elu tükikaupa ja ei oska neid tükke kokku panna. Normaalne tajub terviklikult. Ma ei ole hull. Mulle meeldib ka tükikaupa. Maailma näha ja kokku panna. palun kakssada grammi "fantaasiat", kaheksasada grammi "mõtisklust" ja kolmkümmend grammi " reaalsust". Mulle meeldib tükikaupa maailma vaadata, näha fragmente hiilimas tänavail. Siis äkki saab mõõt täis ja ma olen asjalik. või saab mõõt täis ja ma karjun. või saab mõõt täis ja ma kukun.
**
vannitoa poole minnes põletasiń hambaharja, et leekides pesta oma hambaid tulega. et visata tervavaid põletavaid silpe tühjusele ja kaugele kurjategijatele. pole terava keelega, aga kui vaja, pesen pehmuse maha.
**
niitsin liiva, sellest saingi rahulolu.
No comments:
Post a Comment