tuks tuks tuks

Pingelangus annab tunda, ei suutnud täna voodist üles tõusta ja roomasin terve päeva kodus ringi. homme on jõul, õigemini täna. ma pole üldse jõuludeks valmis, pole sellist helget meeleolu. mu mõtted uitavad üldse viimasel ajal kuskil eraldatuse pöörijoonel. Selline tunne, et esimesel võimalusel sõidaks ära kaugele mägede taha ja üksi. mul on ruumi ja õhku vaja. inimesed ja sekeldused on mind ära tüüdanud ja nüüd tahaks seda õndsat rahu. mitte et ma vihkaks kogu seda jõulu värki, seda mitte ma üldse ei vihka midagi ega kedagi. kui midagi siis ainult ebaõiglust, aga sedagi ainult siis kui see mulle silma hakkab, oma pead ma kogu selle maailma ebaõiglusega vaevama ei hakka. rahu tahaks küll ja eraldatust ka.

**

keegi ei näe endast kõrgemale, seetähendab igaüks näeb teise juures ainult niipalju, kui ta on ise, sest ta võib teda ainult oma intelligentsi mõõdete järgi haavata ning mõista.

A.Schopenhauer " Elutarkus"

***

mida õnnelikum on inimesel võimalik olla, seda õnnetum ta on. Paulo Coelho "Veronika otsustab surra"

üks tõesemaid mõtteteri. ma tunnen ka et mul on kõigega nii hirmsasti vedanud ja üldse mul läheb liiga hästi, et ma hakkan ise endale probleeme juurde mõtlema. tahaks olla üksi, natukegi.

**

on kaks imeõrna, kaduvat hetke: inspiratsioon ja viiv, mil vana pohmakas muutub nooreks õitsvaks joobeks.

**

Ma kujutlen end õhtuti Toscana tänavatele, kuidas ma kõnnin mööda kivist külavaheteed, kuidas müür mu kõrval on täis isuäratavaid viinamarju ja väike must koer vaatab müüri peal kõndivat tuvi. kuidas ma oma lillelises kleidis kõnnin mööda tänavat ja söön arbuusi, nopin ükshaaval sealt arbuusi seemneid ja pigistan nad oma kahe näpu vahel lendu. kaugelt kostab muusikat, keegi vist veel kuulan yann tiersenit. kõnnin edasi märkan vana jalgratast, see pole kinni pandudki, kellelgi ei tule mõttessegi see sealt ära võtta. paar sammu veel ja ongi müüri sees värav, mis viib minu majja. minu majja, kus ma saan rahulikult võtta raamatu, minna aeda võrkkiike ja seda lugeda, kõrvale võtan ühe klaasikese valget veini ja naudin. igal pool on harmoonia. - see järel ma suikungi unne. unes näen end seal harmoonilises aias raamatut lugemas ja klaasikest veini rüüpamas.

***

barack hussein obama on loominguline mees. lugesin tema kahte luuletust, mis oli tõlgitud eesti keelde. huvitavad mõtted, ma lausa pean kirjutama ühe tema luuletuse siia, sest minu silmis kõrgendas see teda.

Allmaa

veealused grotid, koopad

täis ahve,

kes söövad viigimarju.

kui astuda viigimarjadele,

mida ahvid söövad,

siis need krudisevad.

ahvid huilgavad, paljastavad

kihvad, tantsivad,

kukerpallitavad tulvavees,

märjad kopitanud kasukad

kiiskamas keset sina.

.

keda kotib tuks tuks tuks

mine põrgu uks uks uks.