tunnel

Külm tuul puhus tunnelist läbi eikuhugi. Tunneli lõpus oli tupik, korralikult laotud tellistest müür, mis sulges väljapääsu. Võis muidugi pead vastu müüri taguda ja loota, et see puruneb, kuid sellelgi juhul läheks inimene ise katki ja kes teab, ehk seal teisel pool müüri ei olegi enam nii hea kui varem. Tunneli külgedel oli mitmeid uksi, millest sai vabalt välja, kui ta ei tahtnud neid uksi kasutada. Ta oli mitmeid kuid tunnelis aega veetnud ja vaadanud telliseid, kõik uksed ta kõrval ei huvitanud teda, ta tundis, et tema sisse koguneb järk järgult ikka rohkem tolmu, mis teda matab, ta ei naernud enam nii nagu enne, ta ei tunnetanud midagi nii nagu enne, see rõõmsameelsus oli kinni müüritud. Ta ihkas tagasi sinna müüri taha, kus ta tundis tõelist vabadust ja kartis ükskõik missugust muud vabadust. Ta kartis müüri, aga samal ajal ka tundis meeletut vajadust seda müüri vaadata ja ta lähedal olla, kuigi ta ei kavatsenudki müüri vastu hakata. Järjest enam hakkasid tunneli külgedel olevad uksed ise avanema ja teda kutsuma . Ta vaatas klaasistunud silmadega müüri edasi ja ei lasknud end võimalustest mõjutada. Tolmu aina kogunes ja ta ei suutnud enam isegi naeratada. Jälle üks ustest paiskus lahti ja sealt tuli hõrgutavat aroomi,ta vaatas hetkeks ukse poole, tundes kuidas tolmukiht temas väheneb, kuid kohe peatas ta mõtte siseneda tundmatusse. Aroom läks tugevamaks ja ta ei suutnud enam mõtteid kaunist tundmatust paigast eemal hoida, ta oli kui hüpnotiseeritud, ta hakkas liikuma ja ei suutnud enam vastu panna, ta astus uksest sisse. Tolm haihtus ja ta hingas jälle kergendatult, ta naeris ja tundis rõõmu nagu varem. Nii veetis ta väljas mõnusalt aega ja peaaegu unustas müüri, kuid üsna varsti hakkasid tellised teda kummitama. Teda hakkas jälle kummitama see kindel müür, mis oli tema ja varasema vahel. Ta astus uksest välja ja oli tagasi tunnelis. Ta vaatas müüri, ainus vahe eelnevaga oli see, et ta hakkas uksi tähele panema ja vahel neist ka sisse astuma, kuid kui rõõmu oli piisavalt, tahtis ta tagasi oma müüri kõrvale, kus ta saaks jälle tolmu koguda ja loota, et see müür puruneb ja kõik on nii nagu enne.