nõelad

Vaikne ja pime. Aknast välja vaadates on pime, toas sees on pime, silmad kinni pannes on pime. Tahaks valgust aga ausat, liigse nupu vajutuseta valgust. Ma sulen niigi pimedas ruumis silmad ja mu ümber tekivad tähed, ümbrus laieneb lõpmatusse ja ma kordan omaette seda sõna, millest ma aru ei saa "Lõpmatus" "lõpmatus" "lõpp..." Ma janunen sinna kaugustesse, seal on nii paljut, seal ootavad habemetesse mattunud suurkujud, kes räägiksid oma väärtuslike mõtteid ja kõik saaks selgeks ja kõik piirid kaoksid ja midagi käega katsutavat ei oleks olemas. Kaotagem põrandad, seinad ja laed, kaotagem riiulid, lõhnaõlid, kreemid, riided ja müslibatoonid. Kiirustan õhku ahmides laua poole, katsun ja leiangi karbi, kiiresti võtan sealt paar nõela ja torkan endale nahka. Kohe kaob kummaline lõpmatu maailm ja olen jälle pimedas toas, aknast välja vaadates on näha nõrka valgust vastasmaja aknal. Ma olen siin, asjade keskel ja ei saa veel sinna. Veel mitte, kuid varsti, varsti lõppevad ka nõelad karbist otsa ja siis ma olen teel. Enne uinumist torkan veel mõned nõelad kehasse ja koban voodini. Karp peab kogu aeg kaasas olema. Üks torge ja oledki tagasi maailmas, kus igapäev küsivad miljonid inimesed "kuidas läheb?" ja jalutavad sama tuima näoga edasi, unustades hetkega mida teine vastas. Maailmas, kus armastus on see kui kõik sind näevad kellegagi käest kinni hoidmas ja tegemas samu žeste, mida nähakse filmistaare tegemas ekraanil. Maailmas, kus ei tunta huvi surevast vanainimesest, vaid vaadatakse peeglist näkku ilmunud punni ja muretsetakse, kas seda peitekreemiga varjata saab. Aga see ei ole ju reaalsus. "Ai"-järgmine nõel nahka, peab veel veidi kannatama, kohe on kohustuslik osa läbi, võib kas või päev läbi vannimütsiga toas ringi karelda ja mängida kujuteldavate draakonitega. Täna läksin liiale, liiga palju nõelu kulutasin ära, ootusärevus on liiga suur ja vabadus nii kohe kohe käes, kuid aega on rohkem kui viiel käel sõrmi. Tõusen korraks veel üles ja koban pimeduses, et leida lauda ja selle peal olevat karpi, kuid lauda ei tule, ühtegi asja ei tule vastu ja ma katsun maapinda, kuid seda ei ole.