_ _ _ _ !

Kõigi valu, talu ja sõltuvus nelja tähelises sõnas. Tahad elada ilma selleta, süvendad endale, et see ei huvita sind - ometigi kontrollivad need neli tähte sinu elu ja kulgu. Sellistel hetkedel kui tunned, et need tühised tükid tekitavad kõige suuremaid allakäike ja külvavad ka sinu enda väikeses maailmas segadust.. sellistel hetkedel tahaks kõik need tükid maha põletada või katki taguda. Aga järgmisel hetkel oled jälle ihnuse küüsis ja otsid kuidas küll uusi tükke juurde saada. Kõik mängivad lõpmatut puzzlet, sest tükke jääb ikkagi puudu, et seda unistuste maailma kokku panna. Tuleb tõdeda, et mõndadel on isegi see unistuste puzzle koos, kuid nad ei rahuldu sellega ning samuti on neid, kes tõesti ei hooligi nendest tükikestest, kuid kes elavad oma elu "väljaspool tsivilisatsiooni" ja on õnnelikud. Aga kui üks inimene on saanud maigu suhu kultuurist, siis on raske kaduda puude ja mägede vahele ja ammutada meelelahutust üksnes tuulepuhangust ja mägioja väiksest vulinast - nii raske kui seda tunnistada ka poleks. Ja selleks ongi vaja neid väikeseid puzzletükke, mis meid aitavad edasi pürgida sinna kuhu meie süda kangesti himustab. Ja minu süda himustab tükkidest kokku panna kõiksugu erinevate kultuuride paiku, seiklusi ja loomingut. Ainult ori ei tahaks olla, aga ilma orjuseta on tükke raske koguda ja kuigi ühe hetkeni saab inimene tükke oma kallimatelt, siis teisel hetkel peab ta hakkama neid ise hankima ja see aeg on kohe kohe käes. Ning neid tükke ei oska ma hoida. Teadagi peab puzzle tegemiseks kasutama mitmeid tükke ning kui kohe üks ära kulutada siis on raske saada tervet pilti, kannatlikel on siin elus kergem.
Tükid, puzzled - kaotaks kõik koos selle tobeduse ja läheks tagasi minevikku ja vahetaks edaspidi oma oskusi.

tule/vik/mus

Ma armastan suure silmaga inimesi ja pingutan seetõttu iga päev, et mu silm vähegi suureneks. Üks päev olengi ma üks suur silm, kes aina ringi rullib ja kasvab üheks uueks maailmaks. Ma ei muretse sellepärast, et ühel päeval me kõigi silm sulgub, ei, sulgumine on igati loomulik asjade jätk. Kuid kui see silm on nii imepisike, et sinna mahub sisse ainult üks usk, ainult üks jumal, ainult üks konnatiik - siis poleks see silm nagu avanenudki. Kui palju on silmi, kes ise pigistavad end kinni ja ei luba müstikal enda lähedale tulla, kes arvavad, et ainuüksi masinad ja faktid suudavad silma avardada. Ometi vajab silm lihtsalt erinevaid vaateid, mitmesuguseid uske, kogemusi ja õpetust targematelt. Ja need targad on saadaval kõigile, tasuta. Peab vaid vaimuga kaasa liikuma, sinna kus tuul on kõige värskem, heli kõige puhtam ja maapind jalge all elav. Kõik silmad ei avane samamoodi, mõndadel on kergem, nad võivad kasvõi terve elu taevasse vaadata ja ka nemad leiavad oma suuruse. Ometi ootab minu silm rännakuid, otsekui ta ei usuks, et maailm eksisteerib mujal kui ta ise on. Seega tahab see väike silm trumbata üle konstrueerijaid ja näha kui kiiresti on võimalik luua maailma, mida ta näha tahab. Ja klaase.. klaase ma ei taha - ma otsin üldsust mitte detaile. 

2013 - “ ka fragmendid annavad hiljem selgust, igatahes rohkem kui tühjus”