Kõigi valu, talu ja sõltuvus nelja tähelises sõnas. Tahad elada ilma selleta, süvendad endale, et see ei huvita sind - ometigi kontrollivad need neli tähte sinu elu ja kulgu. Sellistel hetkedel kui tunned, et need tühised tükid tekitavad kõige suuremaid allakäike ja külvavad ka sinu enda väikeses maailmas segadust.. sellistel hetkedel tahaks kõik need tükid maha põletada või katki taguda. Aga järgmisel hetkel oled jälle ihnuse küüsis ja otsid kuidas küll uusi tükke juurde saada. Kõik mängivad lõpmatut puzzlet, sest tükke jääb ikkagi puudu, et seda unistuste maailma kokku panna. Tuleb tõdeda, et mõndadel on isegi see unistuste puzzle koos, kuid nad ei rahuldu sellega ning samuti on neid, kes tõesti ei hooligi nendest tükikestest, kuid kes elavad oma elu "väljaspool tsivilisatsiooni" ja on õnnelikud. Aga kui üks inimene on saanud maigu suhu kultuurist, siis on raske kaduda puude ja mägede vahele ja ammutada meelelahutust üksnes tuulepuhangust ja mägioja väiksest vulinast - nii raske kui seda tunnistada ka poleks. Ja selleks ongi vaja neid väikeseid puzzletükke, mis meid aitavad edasi pürgida sinna kuhu meie süda kangesti himustab. Ja minu süda himustab tükkidest kokku panna kõiksugu erinevate kultuuride paiku, seiklusi ja loomingut. Ainult ori ei tahaks olla, aga ilma orjuseta on tükke raske koguda ja kuigi ühe hetkeni saab inimene tükke oma kallimatelt, siis teisel hetkel peab ta hakkama neid ise hankima ja see aeg on kohe kohe käes. Ning neid tükke ei oska ma hoida. Teadagi peab puzzle tegemiseks kasutama mitmeid tükke ning kui kohe üks ära kulutada siis on raske saada tervet pilti, kannatlikel on siin elus kergem.
Tükid, puzzled - kaotaks kõik koos selle tobeduse ja läheks tagasi minevikku ja vahetaks edaspidi oma oskusi.
Saturday, January 26, 2013
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment