see

mida "normaalsemaks" muutub nähtav-seda hullemaks ja keerulisemaks muutub sisu.

täna kui tegin oma igapäevast lõunast pea peal seisu-tabas mind mõte. mõte oli jabur-arvatavasti läkitus jalataldadelt( keda ma enim piinan).sellest mõttest pole mul kavas rääkida.(vähemalt mitte kohe). vaid pigem sellest mis sellele järgnes. järgnes seisak. selline kahtlane seisak. et mõte oleks nagu ära varastatud - see mõte mis mul nii äkki tuli ( mis oli ühelt poolt nii jabur, teiselt poolt aga geniaalne) kadus. ja keegi võttis ta mult ära. püüdsin terve tee linna seda mõtet üles leida. ei suutnud. ka teater ei suutnud mulle mu mõtet tagastada. ja kakao ja muud kohvimasinast saadud joogid éi aidanud mind. kui jõudsin koju ja olin hakanud loobuma selle mõtte leiust nägin ma aknast ühte musta värvi(arvatavasti varest) mööda lendamas ja pead pööramas(mis tegelikult võibolla ei leidnudki aset ja ma kujutasin seda lihtsalt endale liigehedalt ette). igatahes sel hetkel tõi see must must lind mulle mu mõtte tagasi. nagu mõni ingel, kes toob selguse. Minu ingliks on vares . aga et siis mis mõte see selline oli?

see oli üks kiire ideedeahel-mis koosnes paljudest imelikest sümbolitest (mis on ilmselgelt liiga keerulised neile kes ńeid näevad esimest korda, aga mulle mingil määral tuttavad), koosnes inimestest, mediteerimisest, aga eelkõige selle tunde leidmisest. ma oskan nüüd seda mõtet, tunnet, ideed leida (ma põimisin need 3 erinevat asja ja leidsin selle) ei saa öelda et nirvana või mingi ebamäärane arkaadia tee. pigem midagi rahuloluga seoses. aga seda seost pole kerge teha. see oli ikkagi emotsionaalselt väsitav. aga kui ma suudan edaspidi seda tunnet endas äratada kasvõi paar kordagi päevas. suudan ma varsti rohkem. ma tean seda.

ma olen

ma olen pealiskaudne

ma olen hullunud esimesse kevadesse

ma olen armunud elusse

ma olen tuul kes jõuab igale poole ja ainult lendab

ma olen liimist lahti

ma olen avameelne

ma olen põgenev

ma olen kõike himustav.

ma teen kõike emotsioonide ajendil.

hehe. ja see naer ei ole see.

haha

ma nägin jälle et ma lendasin kõrbe kohal ja nägin seal ühte poissi kes oli janusse suremas ja ma lendasin edasi- ma ei aidanud teda. edasi lennates nägin ühte vana naist kes palus mult juua, ja talle ma ei andnud ka(kuigi mul oli) . lendasin edasi nägin teda. ja ma andsin talle kõik . milline idioot.

tusk

paraku meeldib mulle maski taga olla. mis teha, ma armastan ennast erinevates rollides näha, seetõttu vabandan, tegelikult tunnevad MIND ka paljud inimesed aga enamus siiski tunnevad minu rolle. hehehehe(pisut tusaselt) täna olen ma hull.

" sa pole minuga ammu rääkinud, kas sa väldid mind? oled leidnud kellegi?"

" kui sulle ausalt ütlen, siis ma tõesti väldin sind. aga miks? sa küsid eks. ma vastan sulle. sa poleks pidanud mu kappi piiluma, ja minu luukeredega mängima- siis, siis ma suhtleks sinuga. aga küsimusele kas ma olen kellegi leidnud ma sulle ei vasta. sest sulle meeldib inimesi informeerida minu luukeredega. "

"tead. ma olen nõrk, ma jälle alustasin ja ei oodanud"

"ma tean et oled, sellepärast hoiagi minust eemale. võimalikult kaugele. või kustuta oma mälu."

" ma tahtsin öelda, et ma lähen ära. ja ma ei pruugi sind näha . võibolla ma ei näe sind enam mitu mitu aastat"

"kuhu?" (torge)

"ma kolin ära, kolin ära teise riiki."

"aga, "(karjuks EI EI EI LÕPETA SA EI LÄHE KUHUGI MINA OLEN JU SIIN, aga siin tuleb mängu uhkus)

"ma lähen nüüd.kui tahad mind siiski näha-siis helista.."

"mine !"

(katkestus)

lõpp peab olema effektne , seda olen ma alati arvanud. ja nüüd on see kõige ära vajuvam.

vahetus-müük

kes vahetab klaasist täringu vastu ruubiku kuubiku?

melt

ma tahaks sulada muinasjuttu, kus kalamaksa õli on asendatud magusa maasika siirupiga, kus porilompidesse astudes ei saaks su jalad märjaks vaid see vesi seal lompides jätaks su jalanõudele kuldse varjundi, kus inimesed kes kerjavad elavad tegelikult imeilusat elu ja tahavad igale inimesele kes neile annetab kinkida ühe kristallse täringu, kus raha ei eksisteeri vaid asju saab selle eest kui midagi luua, kus trollid ja trammid ja bussid ei haiseks vaid oleksid mugavad diivanitega kohad kus inimesed mängivad kabet, malet ja tutvuvad üksteisega, kus kohtadesse kuhu sa niii väga tahad minna saaks ühe sekundiga ja kus laternapostide otsas istuvad suurte kübaratega härjapõlvlased ja karjuvad sulle häid soovitusi ja häid lahendusi et probleeme lahendada.

minu valgusfoor näitab rohelist.

ja ma nägin unenägu kus oli liblikas ja ma armastasin seal unenäos seda liblikat.

mu soontes voolab sürrealism-viige mind harjale.

badbye

midagi laguneb ja see midagi ei tule tagasi.

unistus.

Kunagi tulevikus tahan elada korteris, see tuleks katusekorteri stiilis ning algaks koridorist. Koridor peaks tulema mürkrohelist värvi, kuna see seostub loodusega siis paigutaksin sinna elupuu.ja palju looduse fotosid. Nagid oleksid pisut vanaaegsed ja samuti rohelised. Koridori põrand oleks bambusriidega kaetud.Valgus oleks rohekas, niiet sisse astudes tekiks tunne nagu oleks sattunud vihmametsa või džunglisse.
Edasi järgneks suur elutuba, mis oleks poolitatud suure akvaariumiga. Mööbel oleks antiikne ning see lahendus muudaks ruumi hubaseks. Põrandakatted oleks erksad ja pehmed ning põrand puust. Elutuba tuleks täiendvärvi skeemis. Domineeriv värv oleks punane ning teine värv oleks tume pruun, seina kaunistaksid tellistest tehtud riiulid ja erinevad maalid. Diivanid on kollasest nahast ja igal pool oleks palju istumispatju. Laud oleks mustast tahvlist kuhu oleks joonistatud telekapult ja küünal. Ovaalseid aknaid katavad mustadest kivikestest rippkardinad.Valgust peaks olema ruumis vähe. Lambid oleks peamiselt küünlaid meenutavad lühtrid. Ruumis oleks palju elektroonikat, kuid need oleks ära peidetud ehk siis mitte väga domineerival kohal.
Teisel pool akvaariumi asuks magamistuba. Magamistuba oleks meresinist värvi, seal oleks suur aken kuhu saaks edasi minna väikesele rõdule. Magamistoas oleks suur baldahhiinvoodi ja nurgas valge võrkkiik.Valgus oleks ere ning puhas. Magamistoast saab minna ka garderoobi. Magamistoa põrand oleks valgest laminaadist ja mõndades kohtades oleks väikesed lambanahast vaibad.
Rõdu oleks vanaaegne, seal võiks olla üks väike taburet ja laud. Põrand oleks värvitud pruuni värvi.
Köök oleks musta värvi. Tahvel seinad ja mõnes kohas võiks olla kollased ja helesinised triibud. Valgust oleks palju ja eredalt. Köögis oleks söögilaud ja erinevad masinad. Köök oleks pisut vahemere stiilis. Söögilaud oleks puust ja igal pool laes oleks rippuvad helmed. Köögis oleks ka baarilett ja baaripukid.
Vannituba peaks olema keraamiliste plaatidega kaetud. Ruumi värv peaks olema pisut hämar ja muidu tume. Vannitoas oleks nii tualett kui ka vann. Vann oleks vanaegne jalgade peal seisev. Tuba kataks keraamilised plaadid ja toa küljel oleks väike vitraazidega aken. Kraanikauss oleks klaasist ja asuks puidust aluse peal.
Üles korrusele viiks keerdtrepp, mis oleks rauast ja värvitud üle roostevärvi värviga. Trepikoja seinad oleks värvitud erekollaseks. Laes põleks punase valgusega lamp. Samuti ilustaksid seinu mõned sürrealistlikud pildid.

Oma korterit tahaksin Tartusse, Supilinna või Annelinna. Tahaksin, et mu korterist avaneks vaade Emajõele ning mul oleks lähedal minna Emajõe kaldale jalutama. Parim rajoon oleks Botaanikaaia ja Supilinna vahel, Emajõe kalda ääres.

vabaduse tõug.

läksin hoogu.

aga see on oluline. vabadus- see on üks korduvamaid teemasid.aga võtan seda seekord pisut teise nurga alt.

mis on parem kui olla üksi mere ääres ja tunda et sa oledki merega üks ja uhud ära, uhud kuskile tundmatusse-kuhugi vendade grimmide muinasjuttu . kuhugi lõvisüdamete maale. kus õitsevad kirsipuud, õunapuud ja õhk on magusat aroomi täis. kus sa võid täiesti kõrist laulda, karjuda, elada. visata hundirattaid ja tantsida, lõpmatuseni tsiteerida luuletusi ja ise luua. luua kõike ja seda kuulutada. olla selline nagu tahad . sõltumatu teiste arvamusest. olla elus.

elada võimatus keskkonnas, sellises kus võib lennata, supelda kissellides. kõndida mööda eiffeli torni ja suusatada mööda hiina müüri. hammustada lambipirne ja hakata valgusest kiirgama. olla hull . oma hullus maailmas.

sest mina olen vabaduse tõust. see rutiine tõug on mind ära tüüdanud- ma armastan oma tõugu. ja palun küsige minult veel "mis tõust sa oled? kes sa oled selline, emo, hipi?" ma oskan nüüd teile vastata, m a o l e n v a b a d u s e t õ u s t .

mul on oma koridor kus pole seinu, põrandat ega lage.

mina elan . ja see on mulle tähtsam teist !

kärbsesilmad

ei ma ei pea nendega silmas et ma näen koguaeg topelt. tegelikult on need mul alles hiljuti tekkinud. need nagu näitaks mulle mitut dimensiooni. kui harilike silmadega inimene vaatab teist inimest- siis ta näeb kesta-kui temaga räägib tajub ka pisut tema mõttemaailma ja üldist intelligentsi. aga kärbsesilmadega on teine lugu- nendega näeb inimese sisse, näeb tema hingelindu ja tema varjatud poolt. kärbsesilmi ei ole kerge hoida, need on vahelduvad, vahel näeb/tajub nendega inimese teist poolt, teine vahel muutuvad kärbesilmad jälle harilikeks silmadeks. need kärbesilmad teevad mind kohutavalt kriitiliseks- kuigi leidub ka inimesi keda,tajun ka heas valguses ja nad tunduvad kärbsesilmade tõttu huvitavad ja omalaadsed. aga siiski on enamuses neid- kellel valitseb teises pooles tühjus. neil pole omapära, nad on nagu robotid kes ei ela enda jaoks vaid teiste.

kui vaatan kärbsesilmadega peeglisse - tunnen ma, et näen endas palju rohkemat-midagi mida ma enne ei teadnud . jälle olen mõne osa endast leidnud ja see tekitab rahulolu. aga on ka palju negatiivset mida tahaksin muuta. tahaksin et ma suudaksin olla täiesti sõltumatu. ega see kerge tahtmine pole, sest ükski 15 aastane jõmpsikas ei suuda olla täiesti sõltumatu. aga kui ma teeksin juba mõned muudatused- endale ise söögi tegemine, enda järelt koristamine, siis oleks seegi juba suur (kuigi mõneti ebameeldiv) muudatus.

kärbsesilmad.dimensioonid.varjatud tunded. ´

lubage mulle et te ei püüa mu silmi kärbsepaberiga , sest ma vajan , vajan nii väga leidmisi. enda leidmisi.

jõuetus

palun oodake ma ei jõua.see tunne kui on vaja jõuda kuhugi trammile , bussile- tead et kui sa sinna ei jõua on kõik läbi-see on su viimane võimalus- kõik su tuttavad ja sõbrad on juba bussis ja karjuvad "JOOKSE KAIRI SA JÕUAD!" - aga mina ei jõua. ma tõesti ei jõua enam