vabaduse tõug.

läksin hoogu.

aga see on oluline. vabadus- see on üks korduvamaid teemasid.aga võtan seda seekord pisut teise nurga alt.

mis on parem kui olla üksi mere ääres ja tunda et sa oledki merega üks ja uhud ära, uhud kuskile tundmatusse-kuhugi vendade grimmide muinasjuttu . kuhugi lõvisüdamete maale. kus õitsevad kirsipuud, õunapuud ja õhk on magusat aroomi täis. kus sa võid täiesti kõrist laulda, karjuda, elada. visata hundirattaid ja tantsida, lõpmatuseni tsiteerida luuletusi ja ise luua. luua kõike ja seda kuulutada. olla selline nagu tahad . sõltumatu teiste arvamusest. olla elus.

elada võimatus keskkonnas, sellises kus võib lennata, supelda kissellides. kõndida mööda eiffeli torni ja suusatada mööda hiina müüri. hammustada lambipirne ja hakata valgusest kiirgama. olla hull . oma hullus maailmas.

sest mina olen vabaduse tõust. see rutiine tõug on mind ära tüüdanud- ma armastan oma tõugu. ja palun küsige minult veel "mis tõust sa oled? kes sa oled selline, emo, hipi?" ma oskan nüüd teile vastata, m a o l e n v a b a d u s e t õ u s t .

mul on oma koridor kus pole seinu, põrandat ega lage.

mina elan . ja see on mulle tähtsam teist !