ei ma ei pea nendega silmas et ma näen koguaeg topelt. tegelikult on need mul alles hiljuti tekkinud. need nagu näitaks mulle mitut dimensiooni. kui harilike silmadega inimene vaatab teist inimest- siis ta näeb kesta-kui temaga räägib tajub ka pisut tema mõttemaailma ja üldist intelligentsi. aga kärbsesilmadega on teine lugu- nendega näeb inimese sisse, näeb tema hingelindu ja tema varjatud poolt. kärbsesilmi ei ole kerge hoida, need on vahelduvad, vahel näeb/tajub nendega inimese teist poolt, teine vahel muutuvad kärbesilmad jälle harilikeks silmadeks. need kärbesilmad teevad mind kohutavalt kriitiliseks- kuigi leidub ka inimesi keda,tajun ka heas valguses ja nad tunduvad kärbsesilmade tõttu huvitavad ja omalaadsed. aga siiski on enamuses neid- kellel valitseb teises pooles tühjus. neil pole omapära, nad on nagu robotid kes ei ela enda jaoks vaid teiste.
kui vaatan kärbsesilmadega peeglisse - tunnen ma, et näen endas palju rohkemat-midagi mida ma enne ei teadnud . jälle olen mõne osa endast leidnud ja see tekitab rahulolu. aga on ka palju negatiivset mida tahaksin muuta. tahaksin et ma suudaksin olla täiesti sõltumatu. ega see kerge tahtmine pole, sest ükski 15 aastane jõmpsikas ei suuda olla täiesti sõltumatu. aga kui ma teeksin juba mõned muudatused- endale ise söögi tegemine, enda järelt koristamine, siis oleks seegi juba suur (kuigi mõneti ebameeldiv) muudatus.
kärbsesilmad.dimensioonid.varjatud tunded. ´
lubage mulle et te ei püüa mu silmi kärbsepaberiga , sest ma vajan , vajan nii väga leidmisi. enda leidmisi.
No comments:
Post a Comment