sule müümine

Sügis on käes ja paabulindude sabasuled langenud. See juhtub enamasti augustis, harvemini septembris – seega juba ammu enne sügisest lehtede langemist.
Aga kohe on kasvamas uued sabad, täispikkuse saavad need juba veebruaris. Siis läheb veel paar kuud lume sulamiseni ja kui ilmad ilusaks muutuvad, võime oma põhjamaises looduses taas nende lõunamaiste imeilusate lindude pulmatantsu jälgida.
Enamasti tantsib isaslind emaslinnule, aga tänutäheks söögi eest võib õnnelik isaslind teinekord tantsida ka inimesele **

Loomaaia üks asukatest, liigilt paabulind kõndis uhkelt üle oma eraplatsi ja jälgis juhme olendeid, kes pisikeste karpitega plõksutasid ta aia taga. Ta kõndis ringi ja pidas aru, kuidas neist ebameeldivaist juhmidest olendeist lahti saada, kellel arvatavasti kodugi pole, et nad tema aia taga siblivad. Õnneks oli juba õhtupoolik ja ta teadis, et ta turvamehed ajavad olendid minema ja ta saab rahus tähti vaadelda. Kui oli juba pime öö ja paabulind vaatas taevasse ja eristas sealt väikese ja suure vankri kuulis ta oma aia taga raksatust. Mingi olend jälgis teda helkivate silmadega. Paabulind teadis, et turvamees see olla ei saa, turvamehel pole helkivaid silmi ja tema tuleb alati sisse ja toob veel süüa ka, samuti ei tule turvamees kunagi nii hilja. Paabulind jälgis helkivaid silmi ning äsja tuntud ärevus muutus mingiks ebamääraselt rahulduspakkuvaks tundeks. Olend seisis ikka aia taga, ta helkivad silmad hiilgasid ja kui ta neid pilgutas, kukkus maha sädelevaid tilke. Paabulind lähenes olendile, kuid äkki oli olend kadunud.
Järgmisel päeval tuli jälle trobikond inimesi vaatama uhket paabulindu. Kuid paabulind oli tujust ära, ta ei uhkeldanud oma sulgedega, vaid oli seljaga ja vältis rumalaid olendeid. Varsti serveeriti lõunat, kuid paabulind ei tahtnud süüa. Turvamehed käisid ümber paabulinnu ja lõpuks käis ka mingi valge kitliga olend, kes puudutas seda ülimat lindu. Paabulind sai nii vihaseks, et tal kukkusid pooled ta uhked suled ära ja ta põgenes lähima põõsa taha, häbist oma kaotatud sabasulgede pärast. Turvamehed, koos valges kitlis olendiga lahkusid ja saabus jälle rahulik öö. Paabulind jäi ootele. Varsti kuulis ta uuesti raksatust ja helkivate silmadega olend, kes mõjus nii rahustavalt ja müstiliselt, oli tagasi. Paabulind hakkas tantsima. Helkivate silmadega olend kiirgas talle rahulolu aina juurde ja terve aed ja aia lähedus oli kummalist valgust täis. Paabulind lähenes aiale, seekord olend jäi paigale, paabulind andis märku, et olend võtaks talt ühe sule. Helkivad silmad andsid jaatuse ja sulg oli olendi käes, see helkis samamoodi nagu olendi silmad. Siis helkivad silmad kadusid ja paabulind jäi jälle üksi. Hommikul ärkas paabulind ja nägi, et tal puuduvad kõik sabasuled. Ta oli ilma jäänud oma uhkusest, oma endale pühendumisest- ta oli endast osakese saatnud tähele.




taustaks:
/ I Think It Is Beautiful That You Are 256 Colors Too - Black Moth Super Rainbow /

** viide: http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=949