atsurr

Säras hommik ja lapsed jooksid paneelmajadest välja, et hakata üheskoos ukakat mängima. Eelmise mängu oli kaotanud tüdruk, keda kutsuti Haa-ks-tema erilise oskuse üle alati kõik naljaks keerata ja probleemidest ja jamadest leida üksnes positiivset . Eelmise mängu kaotaja oli kohustatud olema uues mängus kull, nii nägi ette ukaka reeglistik. Haa hakkas numbreid hõikama ja lapsed tormasid erinevatesse kohtadesse peitu. Kelle mängu salavõtted nägid ette peita end kaugemal asetsevasse paika, kellel aga Haa selja taga, kes aga peitis end põõsasse. Nii algas mäng, Haa oli lõpetanud hõikamise ja pööras ringi, juba nägigi ta väikest Aaronit põõsas kükitamas, Haa'l oli poisist kahju, niisiis ei hakanud ta kohe teda kotti püüdma, väike Aaron oli nimelt alati esimene, kes kotti püüti, kuna ta alati peitis end põõsasse, nii, et ta väikesed sinist värvi ketsid lehtede alt välja paistsid. Ta pööras nurga taha ja nägi sealt piiluvat Mirlet, kes end kiiresti uuesti ära peitis, kaks , kolm ja Mirle oli kotis. Mirle kõndis mossitades ukaka-seina juurde ja ütles, et tegelikult polnud see aus, sest Haa ei näinud teda piisavalt. Nüüd lõi Haa ka Aaroni kotti ja hakkas teisi otsima. Lõpuks olid jäänud kõik kotti peale ühe, kes alati end väga kaugele peitis ja tuli alles siis välja kui kuulis, et kõik on kotis peale tema. Haa oli alati nördinud nähes teiste mängijate nägusid, kes kohe mossitama hakkasid kui nad kotti löödi, see oli ju ometi mäng ja mis vahet seal on kas kaotad või ei, peaasi et lõbus oleks. Enamasti oligi kull Haa, kuna Haa'le meeldis riskida, ta ei hakanud ootama oma kotti löödud vangide juures vaid läks viimast meest alati otsima. Seegi kord jooksis Haa naerdes viimast otsima, kohe kui ta oli nurga taha jooksnud kuulis ta kuidas viimane mees karjus "Uka uka KÕIK ON PRII'd" Haa jooksis tagasi ja lõi naerdes viimasele mehele patsi hea mängu eest , teised aga hakkasid hõiskama: "Haa jälle kaotas, näe paras, ei saanudki meid kotti! Kui rumaluke ise veel naerab oma kaotuse üle!" Haa ütles, et kaotada on huvitav ja, et teised võiksid ka mängus rohkem riskida ja mitte olla alati nii nördinud kui nad kotti satuvad, kuid seda ei kuulanud keegi. Keegi pakkus, et mängime edasi, aga Haa'l oli kõrini sellest, et keegi peale tema ei tahtnud mängu huvitavaks teha vaid pigem kiiresti võita, ta võttis julguse kokku ja ütles: "Atsurr". Lapsed ahhetasid, et Haa niimoodi end neist ära tõukab. No hea küll ütles Mirle: " Mängime siis edasi ilma Haa'ta, Aaron on kull!" Aaron aga arvas, et kuna Mirle esimesena kotti langes peaks üldse Mirle olema, teised lapsed olid sellega päri. Mirle aga vihastas seepeale ja ütles, et kui Haa sedamoodi käitub ja ei tee nii nagu kaotaja kohustus on siis tema ka ei mängi ja kuna tema võitis Haa'd siis tema õigus on mitte kull olla. Aaron ütles, et võib ise kull olla ja laste mäng jätkus. Haa krimpsutas nina ja läks minema. "Milline ebaõiglus, kui igavad mängurid", mõtles ta ja läks tagasi oma kodutänavale. Ta kookis taskust välja kriidi ja joonistas maha keksumängu. Ta otsis lähedalt põõsastikust ühe väikse kivi ja hakkas üksi mängima. Ta viskas kivi, kivi kukkus ilusasti esimesele ruudule ja Haa hakkas hüppama, iga hüppe juures loendas ta erinevaid väljamõeldud olendeid. "Üks- varbauss, näeb välja nagu väike varvas ainult saba on taga, pahatihti kraabib küünega puudesse tobedaid sõnu" "Kaks- mesikoer, kollast värvi koer, kes sumiseb ja kakab mett" "Kolm- tolmukonn, iga hüppega puistab tolmu, harrastab diivanite taga elutsemist" "Neli ja viis- Köhakurg, elav muusikamasin, kes oma köhimisega annab kevaditi köhakontserte" "Kuus- Hallitushiir, sööb ainult hallitusjuustu ja elutseb Soomes" "Seitse- Kapihunt, elutseb minu elukapis, kuulab minu sõna ja hirmutab neid, keda ma palun" Haa hüppas kiiresti tagasi ja võttis esimese ruudu seest kivi kaasa. Nüüd oli ta jälle oma tuju korda saanud. Ta viskas kivi teisele ruudule ja hakkas lugema huvitavaid ameteid

"Üks- punnilohhur, kui puberteetikul tulevad punnid, lohutab see ametnik puberteetikut" "Kaks- tobenaerur, inimene kes naerab hästi tobedalt avalikes kohtades, et teiste tuju rõõmsaks teha" "Kolm- trepioigar, inimene kes istub trepi alguses ja oigab terve tee kui keegi üles läheb, et kergendada trepist kõndija vaeva" "Neli ja viis- tikrikoorja, kasulikeim amet, koorib tikrid ära, see koor on ju nii hapu" " Kuus-ukaka kohtunik- annab punkte ka neile, kes riskivad ja noomivad neid, kes tahavad ainult võita" "Seitse-susipeletaja, kui keegi peaks hunti kartma aitab ta hundi kiiresti metsa kihutada" Jällegi hüppas Haa tagasi ja korjas teistelt ruudult kivi. Nii mängis ta iga numbriga, küll loendas ta erilisi võimeid, naljakaid masinaid, veidraid toite ja totakaid õppeaineid. Viimase number seitsmega oli ta eriti hoolikas, mäng oli ju peaaegu läbi tehtud, ruutude peale oli korrektselt astutud ja ka kivi oli alati õigesse ruutu visatud ainult seitse oli veel vallutamata. Ta viskas kivi, see hüppas kuuele, kuid veeres serviti täpselt seitsme keskele. Nüüd valis ta loendamise teemaks soovid. "Üks- ma soovin, et kõik naudiksid mänge ja naeraksid kaotuste üle" "Kaks- ma soovin, et õpiksin lendama" "Kolm-ma soovin, et inimesed usuksid sõnajala õide" "Neli ja viis- ma sooviksin kohata kõiki muinasjutu tegelasi" "Kuus- ma soovin maailma palju rohelisi sigu" "Seitse- ma soovin, et hunt jääks mu kappi ja see maailm elaks minus edasi" Haa naeratas, ta tõstis pisikese valge kivi ja hüppas tagasi, kolmanda ruudu juures ta komistas ja asutus joone peale, ta hüppas lõpuni ja hakkas naerma. Haa ema tegi akna lahti ja hüüdis "Haa, vaata, et sa tuppa ei tule toitu sööma!" Haa hüppas üle aia ja jooksis tuppa, kahmas lusika ja sõi kibekiirelt lõuna ära. Ta kiirustas oma tuppa, pani ukse kinni ja istus kapi ette, ta pani kõrva vastu kappi ja kuulis kuidas keegi kapi sees vaikselt ulgus, ta ulgus vastu. Kapihunt nuhutas ninaga ja jooksis kapimetsa.