kütkestav

see et ma pole jõudnud 5 päeva kirjutada pole küll kohutav tragöödia, kuid siiski nüüd on mul raskem oma viimaste päevade asju üles kirjutada. aga üritan siis.vahepeal olen suutnud käia jäähoki MMil , jah ma olen tõsine fänn ikka, saan täiesti aru kõigest. suutsin seal muidugi tõeline blondiin olla oma küsimustega nt. "miks vahepeal need tüübid kõik mingisse puntrasse lähevad" , aga jah nüüd olen targem ja täna on mul VIP piletid Hollandi-Eesti mängule.Siis vahepeal et oma rutiini murda läksin koos mannuga jõulujazzile tõelist munkade joigumist kuulama, see oli üsna lõõgastav. sain külastada kunstinäitust "Bad Joke" ja kõik kõik kingid ära osta. praegu loen ühte kohutavalt roppu raamatut Henry Miller "Vähi pöörijoon" , mõned repliigid sealt siis : " Oh Tania,kus on nüüd sinu soe vitt, need prisked,vägevad sukapaelad ja pehmed muhevil reied? Mu türa sees on kuus tolli pikk luu.Seemnest pakatades tahan ma nühkida maha viimse kui kurru su vitus.Mina tean kuidas süüdata vittu " noh see oli üsna pehme jutt veel selle kõrval mida seal kõike leidub. vahepeal sain aru et ma olen ikka nii väljakasvanud nendest mõttetutest läbudest, prolenoorte seltskondadest ja üldse tervest sellisest elustiilist. ehk siis võimatu muutus võimalikuks. ma hakkan puberteedist üle saama .. natuke . jah sest minu hetkeemotsioonid on ikka veel väga tugevad ja minu ärritused on üsna kardetavad. nojah muidugi seda pean ka mainima et ma võin ikka tobedalt kiiresti armuda, ühel päeval ühte teisel teisse jne. niiet minu 100% puberteedist on umbes 45% veel alles.

eile leidsin vanaema kapist jälle hulgi huvitavaid riideid ja ehteid. vanaema kapp on vist suurim aardelaegas minu juures .ma ei mõista ikka veel neid tšikke kes ostavad endale 600.- musta t-särgi või muu tavalise asja mis saaks 3.- aga ma arvan et need inimesed jäävadki eluks ajaks mulle mõistatuseks. 600.- saaksin ma käia kaks korda teatris, mitu korda kohvikutes, näitustel,kaltsukatuuridel, kus selle raha eest saaks ma terve kaupluse ära osta, oh , ma saaks kõik jõulukingid ära osta ! aga jah kui ma tahaksin veel neid mõttetuid tšikke mustata peaksin tegema uue blogi, sest neid asju mis ma mõttetuks pean leidub väga palju!

aga et lõpetada mõne hea teemaga. siis võtan ma ikka ja jälle teemak s teatri. sest positiivsemat asja siin elus ju pole.

nägin täna öösel jälle unes ( seda unenägu näen am nädalas vähemalt ühe korra) et olen laval, publik on saalis ja ma ei tea mis tükk on ja kuidas ma siis improviseerin ja korraldan seal igasugust jama. samuti ka see et ma olen lavale alasti sattunud , üsna piinlik unenägu aga kui ma näitlejaks saan , siis andestan need unenäod.eile ma mõtlesin pikalt, kui ma ei hakkaks teatriga tegelema , millega siis veel? ja teate ma ei leidnudki midagi muud. võibolla suudaksin seiklejaks hakata, kes reisib lihtsalt igalpool ringi ja saab raha oma jutustuste eest , mis ta välismaal teinud/näinud on . aga siiski pole see nii kütkestav kui teater. kõik näitlejad ütlevad et need inimesed on hullud ja ebanormaalsed kes tükivad teatrisse, et parim tee oleks see mõte unustada ja elada tavalist elu. aga ma olen juba aksepteerinud seda tõsiasja et ma polegi täiesti normaalne, niiet see koht sobib mulle suurepäraselt. aga nä g e m i st.