haiglas

Haigla andis palju kirjutamisvajadust, sest üksi haiglas ööd veeta pole just kõige meelis tegevus, samas, on võimalus olla üksi endaga.

Magdaleena haigla, neljas korus 405 palat.

3 voodit, ühes neist oli 2,3 aastane Henri, kellel lõigati adenoidid ära, väga armas poiss, ta isa oli koguaeg tema juures ja ta sai juba üsna kiiresti koju, nimelt väikestel lastel on taastumine märksa kiirem kui vanematel. ( henril oli kaasas tema punane mudelauto ja suur winnipooh, ka talle ei meeldinud süstid)

Teises neist on umbes 50-60 aastates naine. Tal oli samuti mandlioperatsioon, ta norskab hirmasti, seetõttu ei saagi ma magama minna. Muidu on naine sõbralik, nime ma küll ei tea aga, arvatavasti ta mees on arst, sest kittel seljas tuleb kogu aeg ta mees mureliku näoga ja küsib kuidas on ja nad räägivad pere asju. Naine ütles enne kui magama läks mulle veel, et vabanda lapsuke, ma kindlasti norskan, sest mul on pärast operatsiooni nina kõvasti tatti täis. Andestatud.

Ning mina, kärsitu loomusega tütarlaps, kellel pole enam mandleid. Aga miks siis kärsitu? No on raske mul olla täiesti niisama ja mõelda. Ma ikka kas pean oma voodiga üles alla sõitma ( väga vahvad nupud on siin vooditel nendega saan voodit liigutada üles alla, jalad üles, pea üles jne.) või siis pilte tegema või mängima damagutšiga ( ei tea õigekirja aga eks mõistate), selle damagutši tõid mulle mu klassiõed Tuuli, Carine ja Kirke, koos miki hiire ajakirja, lillede ja ära sulanud jäätisega. Mind käis vaatamas veel Grete, vend ja isa. Õed on kõik väga mõnusad ja lahked ainult see peaõde on pisut kurja võitu, ajas mu külalised minema, ei lubanud oma asju põrandal hoida jai se vetsus käia ja kui ma pilti tegin või voodiga mängisin sain ka pragada. Aga õnneks sain salaja siiski vetsu minna , niiet ei pea seda rõvedat pissinaatorit kasutama. Muidu on päris hea olla, arstid on ka lahked, ainult üks toru, mis mu käe sees on , on üsna ebamugav.



Haiglast aga nii palju, et haigla tekitab minu meelest meeletud üksindus tunnet, mitte seda mõnusat üksindustunnet vaid just halba. Õhk on haiglas kuidagi rusuv ja igast nurgast kostub ohkeid. Oeh.