padjad

Maakera teisel pool asus üks väike ruudukujuline saar, seal saare peal elasid padjad, kõik erineva sisuga, kuid samasuguse püüriga padjad. Püürid olid küll samast materjalist ja sama värvi, kuid erines nende hoidmine, mõned olid kortsus ja katkised, mõned jällgi triigitud ja puhtad. Mõned padjad koosnesid sulgedest, mõned tatrast, mõned väikestest kuulikestest, mõned jällegi tolmust. Ainus mis tõeliselt neid patju eristas oligi nende sisu. Nad tutvusid üksteisega ja pidasid maha metsikuid padjasõdu, padjapidusid, padjaüritusi ja käisid koos padjapüüre vahetamas. Üks tegevus, mida mõned padjad harrastasid oli suur üritus, kus kõik padjaartistid näitasid oma võimeid, oma sisu, oma arvamisi. Nendel üritustel käis palju patju, uurimas artistpatjade sisu ja salamahti ka ise võrdlemas seda sisu enda sisuga. Iga padi teadis millest ta koosneb, kuid kuna seda välja paista ei olnud, ei olnud kunagi kerge aru saada, kes koosneb tolmust, kes sädelevatest sulgedest. Padjaartistid näitasid erinevaid sisusid enda peal, kuid jätsid võõrastele silmadele suletuks oma päris sisu, seega ei võtnud nad eriti osa ka padjasõdadest, mille eesmärgiks oli sisude paljastamine läbi ebameeldiva prisma. Võibolla tundsid artistpadjad end natuke üleolevatena, sest nad pidid elama teistsugust elu võrreldes tavaliste patjadega. Selles linnakeses oli üks artistpadi, keda tunti kui kiirgav padi, kuid, kes oli nii palju eri sisusid enda peal proovinud, et hakkas unustama enda õiget sisu, hakkas muutuma külmaks padjaks, kelle väikesed tulekerad asenduvad jääkuubikutega, tal oli tekkinud arusaam, et ta peab olema alati tugev. Ühel päeval tuli suure tuulega ülevalt kõrgelt lenneldes üks padi, ta lendles läbi õhu otse lavale, kus padjaartistid parasjagu tegelesid sisu valimisega, see padi oli teistest erilisem, sest ta kiirgas läbi, tema sees oli näha miljoneid pisikesi tulekerasid. Artistpadja sisu hakkas soojenema, ta jääkuubikud hakkasid muutuma ja mõne aja pärast kiirgas ka tema, ta sai tagasi oma sisu, mida ta kaotama oli hakanud, kaks kiirgavat patja hakkasid õhku tõusma, tekkis sähvatus ja padjad purunesid, terve õhk oli täis kiirgavaid liblikaid, kes lendasid ruudust välja, padjad olid saanud vabaks



Natuke imeline.