sõit

Sõlmisin oma punupatsi lahti, raputasin pead ja astusin karusellile. Varsti sai karusell tundmatuid inimesi täis, kang tõmmati alla ja karusell hakkas liikuma. Kõigepealt kuulsin imikunuttu, kiiresti sebivaid inimesi ja lusika uppumist mannaputru. Karusell hakkas kiiremini käima, ümberringi välkusid tuled, diskokuul pöörles ja kuuldus tugevat muusikat ja klaaside klirinat, naeru ja veini tilkumist põrandale. Hoog oli täiskiirusel. Tasapisi hakkas hoog taganema ja kuuldus inimeste kisa, vihaseid sõnu ja uste paugutamist, pulmakellasid ja sigareti kustutamist talla all. Hoog hakkas välja surema kuuldus ägisemist, mere kohinat, raamatu lehitsemist ja kasside kisa. Karusell peatus ja inimesed, kellega koos sai sõidetud, lahkusid, sõit oli läbi. Sõitjad haihtusid udusse ja piletikontrolör kutsus uusi inimesi uue sõiduga ühinema. Õhust hakkas moodustuma uusi hingi ja ka mina seekord libistades sõrmed üle oma kiilaspea, astusin platsi. Kang lükati alla ja jälle algas uus sõit. Ma tundsin arsti käsi nahal ja sooja fliistekki, lisati kiirust ja oli tajuda suu avanemist naeruks, koolipingi kõvadust ja jääkuubikute sulamist kätel. Sõit kestis, kuid algas uus etapp pisarate voolamisega mööda põski, püssi halastamatu külmusega ja koera niiske nina tundmisel näos. Sõit hakkas jällegi aeglasemaks muutuma ja õhk üllatas uue tundmusega-mullaga. Sõit oli läbi ja nii nagu eelminegi kord kadusid jälle inimesed sinakasse õhku ja koos nendega ka mina. Või mis mina?KES? Kas oli jälle vaja uut sõitu, kas poldud piisavalt õpitud kannatustest, elust ja tunnetest, kas tõesti oli vaja veel sõita ja tunda. Minu ette ilmus kontrolör. Keha ei olnud, oli ainult hing ning minu ja pileti kontrolöri käed. Kivi, käärid, paber 1, 2 , 3 paber ja käärid. Mina võitsin. Uuesti kivi,käärid, paber 1,2,3 paber ja käärid. Korras minu võit. Sama viga teist korda tema poolt. Aga kui mina mõtlesin selle pileti kontrolöri välja, siis, arvatavasti ma mõtlesin ka mängu kulgemise välja, seega pole midagi olemas. On ainult karuselliga maailm, mis muutub igal sõidul. Ma hingasin sisse ja ilmusin. Seekord kohendasin enda prille, sidusin enda pikad mustad lokkis juuksed väikesesse krunni ja astusin piletit ulatama uuele sõidule, lõin uued inimesed, andsin peaga märku ja kang tõmmati alla.

Aga kui kõik on läbi, kas siis sahiseb televiisor must-valgelt edasi või kõik ongi.. kuidas saab kõik ollagi.. läbi